teisipäev, 16. mai 2023

Maasikaprojekt on selleks aastaks läbi saanud.

Sellekevadine projekt Maasikasõbrad pani punkti 14.05.2023. Meie Kollase Katriini ja punase Pipi tulemused numbrites. Kollane Katriin (tolmeldatud): Esimene õis: 27.03 Esimene vili tekkis:3.04 Esimene vili valmis: 2.05 Õite koguarv: umbes 26 (projekti lõppedes algas Katriinil uus õitering). Valminud viljad: 16. Punane Pipi ärkas meil kuu aega hiljem: Esimene õis: 24.04 Esimene vili tekkis:2.05 Esimene vili valmis: - (on 15.05 juba peaaegu punaste seemnetega valmimas). Õite koguarv: umbes 12 Valminud viljad:- Täname kõiki Räpina Aianduskooli inimesi, kes meile selliseid vahvaid projekte võimaldavad.
Meie endi külvatud kuumaasikate seemned jõuavad see nädal pikeerimise/õue istutamiseni.

teisipäev, 2. mai 2023

Käes on maikuu

Lasteaeda saabudes nägime, et meie maasikad on lausa lontis. Sama näitasid ka meie kurgikesed. Päike oli väga usinalt paitanud ning taimekeste veevarud kokku kuivatanud. Ruttu kastekann kätte ja taimekestele juua andma! Lõunaks olid taimed juba pisut toibunud. Marjarindel on meil kena kollane saak saadud - kohe mitu marja juba. Punane Pipi läks samuti õitsema ja esimesed viljaalged on juba nähtavale ilmunud. Kollase Katriini marjad pakkusid palju avastamis- ja nuputamisrõõmu. Millal siis kollane maasikas ikka päris valmis on? Ju sai õige aeg, sest marjad kuulutati üksmeelselt maitsvateks. Ootame järgmisi maiustamishetki.

esmaspäev, 10. aprill 2023

Pühade kolm päeva õnnelikult üle elatud.

Munadepüha kolm päikeselist päeva tegid murelikuks, et kuidas ikka meie Katriinil ja Pipil seal akna peal läheb. Esmaspäeva hommikul olid taimed pisut lontis olemisega ning kurtsid hirmsa kuuma ja päikesepaiste üle. Õnneks olid sõbrad Kallad oma suurte lehtedega pisut varjuks.
Juba kaks kuud on sõbrad meie aknalaual end soojendanud ja laste hella hoole all kasvanud. Tasuks hakkab Katriinil juba esimene mari looma. Kuigi ega me õieti ei tea, milline see kollane valmis mari välja peaks nägema. Ootame veel natike.

esmaspäev, 27. märts 2023

Tiigrikutsude Katriinil on kaks õit.

Täna rühma tulles avastasime, et meie Katriinil on tervelt kaks õienuppu avanenud. Sudisime pisut tolmeldada pintsliga.Lapsed alustasid jutukese koostamist, kuidas kaks maasikat läksid seiklema. Esmased ideed said paberile joonistatud.

esmaspäev, 13. märts 2023

Sammuke kevade poole.

Tiigrikutsud avastasid oma maasikataimede pealt täna kahte sorti pahalasi. Mõlemad olid liiga tillukesed pildile püüdmiseks, kuid ühed suutsime tuvastada rohelise värvuse järgi lehetäideks. Teised olid mingis kiired hallid lendavad tegelased. Taimed kolisid karantiini teisele aknalauale ning ootavad tõrjevedelikke.

reede, 3. märts 2023

Taimed ja seemned

Meie Pipi ja Katriin kosuvad kenasti. Et ikka asja põnevaks ajada, külvasid lapsed kaks pakki masikaseemneid. On mida oodata ...

neljapäev, 23. veebruar 2023

Täna istutasime lastega maasikad uude kasvukohta. Lapsed andsid taimedele ka nimed. Punane maasikas kannab nime Pipi ja kollane on Katriin.

kolmapäev, 13. oktoober 2021

CoodWeek Lapsed olid täna koodimurdjad. Ülesandeks oli asendada märk võtmes oleva tähega ja kokku lugeda puu nimi ja leida selle puu pilt. Seejärel tutvustasid lapsed Tinyle lasteaia õues kasvavaid puid.



reede, 8. oktoober 2021

Selle aasta hooaeg hakkab läbi saama.

Seemnekurk ootab veel natuke. Uba on pihlakaga sõbraks saanud. Värvilised kartulid ootavad kosmosekrõpsudeks saamist. Sügisene silmailu kapsast jääb hooaega lõpetama.
Tomat valmib karbis järgi.
Suvi meie taimeriiulil.

reede, 28. mai 2021

 Kuna ilmataat viskab vahepeal meile vimkasid ning laseb silmaveel taevast alla tulla, siis oleme nii liigvee kui ka jaheduse eest sunnitud oma taimeriiuli rüütama katteloori sisse soojemaid päevi ootama. 

Esimesed maasikad võtavad juba roosakaid ja punaseid toone ning paar tomatikestki on loori all õiest kuju looma hakanud. Salat sai korra tunda, mis elu riis seal vee sees elab, kuid päästeoperatsioon laseb neil edasi kasvada. Täna on plaanis leida lahendus kartulimugulate kasvuhimule. See aasta siis kottides ning prügikorvidest pottides.

















teisipäev, 18. mai 2021

 Selleks korraks on taimeprojekt ametliku lõpu saanud. Täname Räpina Aianduskooli selle toreda projekti eest! Lapsed on näinud taime sirgumist seemnest viljaks ja saanud nautida ise kasvatatud vilja maitset. Tänu projektile on saanud linnalapsed aimu sellest, et seemnest vilja saamiseni läheb vaja märkimisväärselt aega ja hoolt.

Meie kurgid kolisid õue loodud taimeriiulile ja koos teiste taimedega pakuvad nii avastamis- kui ka maitsmisrõõmu. 

Kaunist kevade jätku kõigile! Sõrmed mulda!




reede, 7. mai 2021

 Ja täna see juhtus! Karlova lasteaia Tiigrikutsud said maitsta oma enda kasvatatud kurke. Kaks kurki olid kasvanud kokku 94 grammi raskeks ning jagunesid kenasti kohal olnud laste vahel. Suured tänud Räpina Aianduskoolile projekti vedamise eest!

 

 
 



esmaspäev, 3. mai 2021

 Kurgikesed kosuvad aeglaselt kuid järjekindlalt! Juba 6 cm pikkune esimene vili on oma keskkohta pisut paisutanud ja enam nii väga saledat joont ei hoia. Ju vaatab, et konkurent on kasvama hakanud ning loodab järgi jõuda.



esmaspäev, 26. aprill 2021

 Kurk kosub tasapisi. Kasvuspurdi teinud viljake hoiab keskelt saledat joont ja ehib ennast jätkuvalt kauni õienutiga. Just nagu meie rühma tüdrukud, kellel on lehvikesed nii kingadel kui ka kleitidel, mütsidest rääkimata. Teeme panuse reedele, et kurk on selleks hetkeks paraja suurusega. Osad lapsed panustavad järgmisele esmaspäevale. Eks näis. Täna tuli ära näpistada ka esimene kasvuke. Jätame kahele taimele kasvud ja ühelt näpistame ära. Ega nad meil väga haruliseks sirgunud ei ole.














Meie taimeaed kosub igas variatsioonis. Kurkidele pakuvad seltsi tomatid, maitsetaimed ja erinevad lilled, mis leiavad pesa meie jätkuprojektis - taimeriiulil. Samuti oleme lillepeenrasse seadnud omad alad, kuhu Tiigrikutsud saavad torgata õiteilu pakkuvaid hoolealuseid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tomatid hakkavad õitega juba kurkidele kannale astuma. Eluterve konkurents "Alexi" ja "Varto" vahel.



esmaspäev, 19. aprill 2021

 Esmaspäevad on toredad päevad! Iga kord, kui me tuleme peale nädalavahetust rühma, siis üllatavad meid nii kurgid kui ka muud põnevad taimekesed.

Selle esmaspäeva üllatajad on juba kergelt paisuma hakkavad kurgialged. Kurgi lõhn juba on ja peagi tundub, et saame ikka kurki ka maitsta.




teisipäev, 13. aprill 2021

 Esmaspäeval 12.aprillil üllatasid kurgitaimed meid mitme õiega.. Kui eelmise nädala kolmapäeval  ja neljapäeval olid õienupud juba olemas, siis reede õhtul oli juba teada, et õied avavad end järgmisel päeval - laupäeval. Seega esmaspäevaks oli meil mitu kaunist kollast õit. 

Lastega koos uurisime pisut kurgi kokanduslike omaduste kohta. Saime teada, et parim on ikka ilma mürkideta st mahedalt kasvatatud kurk, kuna kõik kasulik on koores ja koore all. 

Asusime üheskoos kujundama ka loometööd. Milliseks see kujuneb, see selgub alles nädala lõpuks.

12.04.2021 tervitas meid õiteilu.


esmaspäev, 5. aprill 2021

 Vaatamata meie suurele ootusele kohata kauneid kollaseid kurgiõisi on meie kurgid tõrksalt otsustanud õisi mitte avada. Liitekohtadel on mitmes kohas märgata küll kurgikeste algeid, kuid õitsemiseni läheb veel aega. Seniks rõõmustame imekaunite krussis köitraagude üle, mis võimaluse korral koliksid kohe naabertaimega tutvust tegema. Või territooriumit vallutama? Mine võta kinni! Eks see näha ole, millal meie eputrillad viljadeni jõuavad. Või soovivad nad eeskuju võtta meie tüdrukutest, kes kaunite kleitide välkudes taimedest mööda vuhisevad?




esmaspäev, 29. märts 2021

 Eelmine nädal oli meil koroonapaanika tähe all. Lastel tekkis kohe mure, et kui meie rühm peab vahepeal kodus olema ega putukad kurke nahka ei pane. Kes siis kurke kastab? Kuidas nad ikka ise tugipostid üles leiavad.

Õnneks piirdus olukord ehmatusega ning võisime oma tööd jätkata. Kuna oli oht, et rühma hakatakse usinalt desinfitseerima, siis kirjutasime hoiatussildi. Pole ju teada kuidas desovahend taimedele mõjub.


Koroonapaanikas kurgitaimed












Lohutuseks taimekestele piserdasime neid ise puhta veega (ja selleks, et mulla pealt meie lendkahjureid ikka rohkem püünisesse meelitada).